Liberalismi nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast liber – vabadus. Liberaalne ideoloogia on jäänud läbi sajandite endiseks ega ilmuta mingeid märke oma sisu, tähtsuse ja tähenduse muutumisesest. Sünniaega on raske määrata, pigem on ta olnud olemas kogu aeg, kuivõrd alati on elanud mõistlikke, arukaid ja ratsionaalseid inimesi – kuid selge on see, et 18. sajandi lõpuks oli ta kindlasti olemas.…
Kui rääkida liberalismist ja liberaalsetest maailmavaadetest, ükskõik, millises spetsiifilises vormis, siis arvatakse, et tegemist on vaatega, mille puhul on iga hedonistlik elustiil ja selle juurde kuuluv aspekt ka automaatselt kõrgelt hinnatud. Mis puudutab aga hasartmänge ja kasiinosid, siis selle valdkonnaga on arvamused ka liberaalide hulgas üsna vastandlikud. Kui osad usuvad, et kasiinosid ei tuleks keelustada, vaid lihtsalt seadusandlusega piiritleda, siis on ka neid, kes on täiesti erapooletud ning ei…
Euroopas elades on väga kerge unustada, kuivõrd
liberaalne on meie keskkond ning kuivõrd lihtne on Euroopas oma eluga edasi
jõuda, ükskõik, kas esindada vähemust või mitte.
Mitmed Euroopa riigid on aga teiste hulgast rohkem esile
tõusnud oma liberaalsuse ja progressiivsuse poolest. Alljärgnevalt toome välja
mõned sellised riigid.
1. Holland
Holland on juba aastaid silma jäänud oma progressiivsuse
poolest, olles esimene maailm, kus lubati samasoolised abielud ning ka soolise
võrdsuse poolest…
Filmimees Ilmar Raag kirjutab, et Eestis ei muutu asjad enne, kui me lakkame riigi peale lootmast seal, kus riik paratamatult on jõuetumaks muutumas. Selleks peab muutuma mõtteviis, kuid just teistmoodi mõtlemist tajutakse tihti ängistava allakäiguna.
Kord umbes aasta tagasi oli mul õnne taas kohtuda oma näitlejanna, Jeanne Moreau’ga, kellega me ei rääkinud mitte filmist, vaid maailmast meie ümber. See 85-aastane naine arvas elu näinud inimese prohvetlikkusega: «21. sajand algab alles…
Eesti alustas 1991.aastal peale oma riikliku iseseisvuse de facto taastamist paljudes valdkondades üsna tühjalt lehelt. Mis meil oli olemas, oli aga riikliku õigussüsteemi nurgakivi – rahvahääletusel vastu võetud Põhiseadus ja õiguslikul järjepidevusel põhinev arusaam õigussüsteemist kui tervikust. 1940.aastaks oli Eestis välja kujunenud õiguskord, mis põhines kontinentaal-euroopa õigusel, mida õigusega ka saksa-austria õigussüsteemiks nimetatakse.
Omandisuhted, võla- ja ühinguõigus uuendati meil paljuski ajaloolisel alusel, kuid me võtsime arvesse ka teiste parimaid praktikaid…
European Forum of New Ideas on Poola tööstusliidu Lewiatan ja Euroopa ettevõtluse keskliidu Business Europe poolt 2011. aastal ellu kutsutud Sopoti kuurortlinnas toimuv iga-aastane foorum arutamaks Euroopa ja selle majanduse arengut globaalses kontekstis. 2014 olid mõistagi kuumaks teemaks julgeolek, energia ning arvestades endiselt nõrka majanduskasvu ka vajalikud Euroopa majandusreformid.
Euroopa Liberaalne Foorum korraldas selle raames ühe eraldi arutelu – kas ja kuidas on vaja Euroopa heaoluriiki reformida. Teema pakkus tõsist…
Pärast põhjalikku kaalumist leidis žürii, et antud töö on üks kahest võiduvääriliseks peetud esseest. Antud essee autoriks on 12. klassi Rocca al Mare Kooli õpilane Markus Leemet.
Tallinn 2016
Euroopa tervikuna on üks maailma tähtsamaid piirkondi, meil on nii mõjuvõimu kui ka austust. Euroopa on vana maailm, see pole küll inimkonna alguspunkt ega ka kultuurse tsivilisatsiooni alustala, kuid meie ajalugu on pikk ja väga värviline oma sõdadega, kuid samas ka…
UTOOPIA
Robert Nozickit võib vast pidada kõige tähtsamaks radikaalse individualismi filosoofiks kaasaja Ameerikas. Tema raamat „Anarhia, riik ja utoopia” („Anarchy, State, and Utopia”, 1974) klaaris põhjalikult ja veenvalt arved igasuguste kujutlustega õiglasest jaotamisest ja aitas sellega tublisti kaasa klassikalise liberalismi taassünnile USA-s. Lähtudes John Locke’i vaadetest inspireeritud teooriast, mille järgi inimesel on lepinguga kaitstud võõrandamatud õigused, leiab Nozick, et tõeliselt legitiimne on ainult minimaalriik.
Riigil, mis ületab minimaalriigi raamid, ei…
MÕNED LIBERALISMI TEESID
(Sir) Karl Raimund Popper sündis 1902. a Wienis. Oma 1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise loogika” („Logik der Forschung”) pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. Selle järgi pole olemas lõplikke tõdesid ja inimteadmised arenevad ainult tänu väärade hüpoteeside järkjärgulisele kummutamisele. Nimetatud mõtet kasutas Popper kõigi totalitaarsete süsteemide sensatsiooniliseks kriitikaks oma enne natside võimuletulekut Uus-Meremaal eksiilis olles kirjutatud raamatus „Avatud ühiskond ja tema vaenlased” („Die offene Gesellschaft und…
TURG JA INDIVIID
Adam Smith (1723-1790). Kuigi ta oli tegelikult filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele poliitilisele ökonoomiale. Juba oma filosoofilises peateoses „Theory of Moral Sentiments” („Moraalsete tundmuste teooria”), mis kuulub moraalifilosoofia 18. sajandi šoti koolkonna klassikaliste raamatute hulka, püüdis ta oma eetilist süsteemi rajada inimloomuse uurimisele, omistades määrava tähtsuse sümpaatiatundele. Oma teedrajavas majandusteaduslikus teoses „The Wealth of Nations” („Rahvaste rikkus”) kasutab ta muuhulgas analoogilist lähenemist, võttes aga…
