Liberalismi Akadeemia

	ADAM SMITH Suurbritannia 1723–1790 Juba enne "Rahvaste rikkuse" avaldamist sai Smith kuulsaks oma 1759 avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas moraali põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga.
	CHARLES DE MONTESQUIEU Prantsusmaa 1689–1755 On tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele.
	DAVID RICARDO Suurbritannia 1772–1823 Kirjutas poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Hiljem valiti David Ricardo Briti alamkotta, kus temast sai poliitiliste vabaduste ja vabakaubanduse eest võitleja.
	DENIS DIDEROT Prantsusmaa 1713–1784 Aastal 1762 kirjutas ta filosoofilis-satiirilise dialoogi "Rameau vennapoeg". Alates 1762. aastast oli Diderot kirjavahetuses Venemaa tsaarinna Katariina II-ga, kes ostis ära tema raamatukogu ja määras Diderot endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks.
	ERASMUS ROTTERDAMIST Holland 1462–1533 Oli varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Oma kirjutistes lahkas ta kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme.
	FRANCIS FUKUYAMA Ameerika Ühendriigid 1952 Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on suuremaltjaolt lõppenud maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani peale Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu.
	FRIEDRICH HAYEK Austria 1899–1992 Austria majandusteadlane ja poliitiline filosoof, keda tunti liberaalse demokraatia ja turumajanduse kaitsjana sotsialistliku ja kollektivistliku mõtlemise ees 20. sajandi keskpaigas. Laialdaselt tuntud kui üks Austria koolkonna mõjukamaid liikmeid. Hayek oli Nobeli majandusauhinna laureaadiks 1974. aastal ning 1991. aastal anti talle Vabadusmedal, üks kahest Ameerika Ühendriikide kõrgeimast tsiviilautasust.
	HERNANDO DE SOTO Peruu 1941 Vasakpoolselt häälestatud oponendid leidsid, et De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. Vastuseks kriitikale meenutas de Soto Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt. Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised.
	HUGO GROTIUS Holland 1583- 1645 Grotius oli hollandi õigusteadlane, kelle teosed lõid aluse rahvusvahelisele õigusele. Ta oli ka filosoof, kristlik apologeet, näitekirjanik ja luuletaja.
	IMMANUEL KANT Saksamaa 1724–1804 Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Kanti tõestus ei näidanud mitte niivõrd seda, et meil on vaba tahe, kui seda, et me ei suuda uskuda selle puudumist.
	JAMES MILL Suurbritannia 1773–1836 1806 kuni 1818 kirjutas ta ajakirjadele the Anti-Jacobin Review, the British Review and the Electric Review. 1808 – 1813 kirjutas ta ajakirjale Edinburgh Review, kus tema esimene tuntuks saanud artikkel kandis pealkirja "Money and Exchange".
	JEREMY BENTHAM Suurbritannia 1748–1832 Ta väitis, kui indiviidide valikud mõjutavad üksteist, siis, valivad indiviidid koguheaolu maksimeeriva alternatiivi. Suurim heaolu suurimale arvule inimestele, oli utilitaristide deviis. Bentham väitis, et kõik inimesed arvestavad ühtemoodi õnne määratlust. Kuna see lause tundus liiga segane, otsustas Bentham seda ka matemaatiliselt näidata.
	JOHN STUART MILL Suurbritannia 1806–1873 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest, valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast.
	KARL RAIMUND POPPER Austria/Suurbritannia 1902–1994 Raamatutes "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historitsismi viletsus" kritiseeris Popper "historitsismi" ja propageeris "avatud ühiskonda", liberaalset demokraatiat.
	LUDWIG VON MISES Austria-Ungari 1881- 1973 Avaldas uurimuse sotsialismist (Die Gemeinwirtschaft, 1922), mis avaldas mõju tervele põlvkonnale (Friedrich Hayek, Wilhelm Röpkeka) palju hiljem peale teist maailmasõda ja paneb aluse neoliberalistlikule liikumisele.
	MILTON FRIEDMAN Ameerika Ühendriigid 1912– 2006 Friedman on tuntud kui vabaturumajanduse liberaalsete ideede propageerija. Friedman pooldab valitsuse eriti vähest sekkumist majandusse. Ta väidab, et kui rahapakkumine on konstantne ja valitsus kulutab raha, peab keegi teine selle arvelt vähem kulutama.