William Leggett

RAHVA ÕIGUSED William Leggett (1802-1838) oli kahe New Yorgi ajakirja, „Evening Post’i” ja „Plaindealer’i”, väljaandjana USA presidendi Andrew Jacksoni (1829-37) pooldajate laissezfaire tiiva mõjukaim publitsist. Andrew Jacksoni ametisolekuaega peetakse klassikalise liberalismi tõeliseks õitseajaks USA-s, mille vältel õnnestus drastiliselt vähendada riigi kõikvõimsust. Leggett kaitses oma äärmiselt elegantses stiilis koostatud esseedes vabakaubandust, osariikide õigusi ja põhiseaduslike sätetega radikaalselt piiratud demokraatiat ning oli üks vihasemaid lõunaosariikide orjuse vastaseid. Ühendriikide president Andrew Jackson väljendab…

John Locke

USUSALLIVUSE KAITSEKS Paljude ajaloolaste arvates on liberalismi vaimne esiisa tegelikult inglise filosoof John Locke (1632-1704). Tema poliitilise filosoofia aluseks on idee demokraatlikul viisil sõlmitavast ühiskondlikust lepingust üksikisiku õiguste ja omandi kaitseks. Eelkõige siit pärineb vaim, milles on sõnastatud Ameerika iseseisvusdeklaratsioon. Peale selle oli ta ususallivuse eestvõitleja juba siis, kui see idee oli veel haruldane. Illustreerime seda järgneva katkendiga tema „Kirjast ususallivuse kohta” (1689). Riik on minu arusaamise järgi inimeste ühendus,…

John Stuart Mill

VABADUS JA KASVATUS John Stuart Mill (1806-1873), kelle isa James Mill oli samuti liberaalsete vaadetega filosoof ja ajaloolane, oli ehk kõige eeskujulikum liberaalne mõtleja 19.sajandi Inglismaal. Kuigi ta hilisemates majandusteaduslikes töödes kaldus oma abikaasa, naisõiguslase Harriet Taylor-Milli mõjul üha enam «jõuetutele kompromissidele» (Ludwig von Misese sõnad) sotsialismiga, näitab ta ennast järgnevas katkendis, mis on võetud klassikalisest esseest «On Liberty» («Vabadusest», 1859), järjekindla liberaalina, olles põhimõtteliselt vastu kasvatuse täielikule riigistamisele. Inimesel…

Ludwig von Mises

KOKKUVÕTE LIBERALISMI EDUSAMMUDEST Ludwig von Mises (1881-1973) on poliitökonoomia austria koolkonna juhtivaid esindajaid. Tema liberalism lähtus suures osas sellele koolkonnale omasest individuaalse kasu taotlemise teooriast. Riigi sekkumine mõjub alati negatiivselt hinnatasemele, mis destabiliseerub halva majandusliku olukorra märgina. Sellest lähtuvat teaduslikku sotsialismi ümberlükkamise teooriat, mis väitis, et sotsialism on määratud nurjumisele oma ebaratsionaalse kuluarvestuse tõttu, ignoreerisid paljud intellektuaalid pikka aega, ent lõpuks tõestas see siiski oma õigsust. Ajal, mil saksa keelt…

Frédéric Bastiat

VABADUS KUI KONKURENTS Frédéric Bastiat (1801-1850), üks mõjukamaid vabakaubanduse propageerijaid 19. sajandi Prantsusmaal ja ajakirja „Journal des économistes” („Poliitökonoomide ajakiri”) väljaandja. Tema 1849. aastal ilmunud teos „Majanduslikud kooskõlad” („Harmonies économiques”), millest on võetud järgnev katkend, avaldas püsivat mõju vabakaubandusliikumisele kogu Euroopas, eriti aga Saksamaal, kus see raamat anti välja juba 1850. aastal John Prince-Smithi tõlkes. Kuigi tema stiil, mille puhul Ludwig von Mises õigusega rääkis „lugemisnaudingust”, peaks köitma ka tänapäeva…

Neoliberalism

20. sajandil erineb liberalism oluliselt sellest, mida see kujutas endast 200 aastat tagasi. Tegemist ei ole enam radikaalse ideoloogiaga, vaid ideoloogiaga, mis soovitab säilitada status quo`d. Liberalismist on välja arenenud kaks suunda: 1.Libertalism – nii vähe riiki, kui võimalik; 2. Neoliberalism – riik peab osutama teatud sotsiaalseid teenuseid, seega peab mõnevõrra sekkuma majandusse. Kuigi neoliberalismil on mitmeid aliasi nagu “thatcherism”, “pakkumisele orienteeritud majandus”, “monetarism”, “uus klassikaline majandusteooria”, on Neoliberalism on…

Liberalism Eestis

Liberalismi seostatakse tänapäeval eelkõige demokraatlike põhimõtetega- see tähendab, et esimene ei toimi ilma viimaseta. Kuigi isikuvabaduse arendamine ( liberalismi üks põhieesmärke) oli ärkamisaja liikumiste alustalasid, on Eestil demokraatiaga(liberalismiga) ajalooliselt vähe kogemusi. Liberaalne poliitiline suund arenes Lääne- Euroopas välja 15.sajandi humanistlikkust mõtlemisviisist, mis oli suuresi suunatud kiriku omavoli vastu. Selle põhiideeks Euroopas oli läbi personaalsete, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste võimaluste suurendamise laiendada indiviidi valikuvabadust. Ärkamisaeg oli nii mõtteviisi edasikandjaks kui ka…

Klassikaline liberalism

Liberalism on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on indiviidi vabaduse, kodaniku- ja poliitiliste vabaduste ning teiste inimõiguste konstitutsiooniline rakendamine, samuti majanduse korraldamine laissez-faire põhimõttel, kaasa arvatud vabakaubandus. Liberalismi 5 peamist põhimõtet on: individualism, parlamentarism, võimaluste võrdsus, reformism ja antiklerikalism. Liberalismiideoloogia aluseks, erinevalt konservatiivsest ideoloogiast, on optimistlik usk inimese enesetäiustamise ja progressiivse arengu võimalusse. Liberalismi tekkele andis tõuke feodaalse ühiskonna lagunemine Euroopas. Liberalismi juured pärinevad 18. sajandi ratsionalismi ja humanismifilosoofiast ja rajanevad…

Daatumid

Maailm: 1640-1660 Inglise Kodanlik Revolutsioon 1690 John Locke “A Second Treatise of Government” 1776 “Ameerika iseseisvusdeklaratsioon” 1776 Adam Smith “The Wealth of Nations” 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon 1919-1920 Pariisi Rahukonverents 1948 ÜRO Inimõiguste ja põhivabaduste deklaratsioon 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1992 Maastrichti leping Eesti: 1850 algas Eestimaal talude päriseksostmine 1905 revolutsioon Venemaal 1917 Ajutise Maanõukogu kokkukutsumine 1920 Eesti Vabariigi (esimese) põhiseaduse vastuvõtmine 1989 NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse…