Daatumid

Maailm:

  • 1640-1660 Inglise Kodanlik Revolutsioon
  • 1690 John Locke “A Second Treatise of Government”
  • 1776 “Ameerika iseseisvusdeklaratsioon”
  • 1776 Adam Smith “The Wealth of Nations”
  • 1789-1799 Suur Prantsuse revolutsioon
  • 1919-1920 Pariisi Rahukonverents
  • 1948 ÜRO Inimõiguste ja põhivabaduste deklaratsioon
  • 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine
  • 1992 Maastrichti leping

Eesti:

  • 1850 algas Eestimaal talude päriseksostmine
  • 1905 revolutsioon Venemaal
  • 1917 Ajutise Maanõukogu kokkukutsumine
  • 1920 Eesti Vabariigi (esimese) põhiseaduse vastuvõtmine
  • 1989 NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest
  • 1991 Riigipöördekatse läbikukkumine Moskvas
  • 1991 Omandireform
  • 1999 Ettevõtete investeeringute vabastamine tulumaksust

Inglismaa Kodanlik Revolutsioon

Kukutas Inglismaal monarhia, kõrvaldas võimult feodaalaadli, kehtestas vabariikliku korra ning tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud-uusaadli (džentri). Revolutsioonile oli 16.saj. ja 17.saj I poolel eelnenud hoogne majanduse arenemine ning kapitalistliku tööstuse tekkimine. Kapitalistlikud ringkonnad taotlesid majanduse alal tegevusvabadust. Revolutsiooni tulemusena kaotati Inglismaal mõned ühiskondlikud institutsioonid ning kõrvaldati kaubanduse ja tööstuse arenemise peatakistused.

John Locke “A Second Treatise of Government”

John Locke´i peetakse oluliseks filosoofiks just valgustusideede ja liberaalse mõtteviisi arendajana. Oma teoses “A Second Treatise of Government” tõstatas ta esimestena küsimuse inimeste põhivabadusest ning sealhulgas ka eraomandusest. Locke eristas selgelt poliitilise võimu ning omandisuhted, mis on setud eraomandiga. Ta ei rääkinud ainult piiratud parlamendi võimust vaid ka võimude lahususe printsiibist.

Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon

4.juulil 1776.aastal 13 Põhja-Ameerikas asuva Inglise koloonia poolt vastuvõetud dokument, olles ametlik alus Ameerika Ühendriikide loomisele (kuigi iseseisvus kuulutati Kongressi poolt välja kaks päeva varem). Kuulus on ta eelkõige oma teise paragrahvi poolest, kus öeldakse selgelt, et kõik inimesed on sündinud võrdsetena, omades teatud õigusi, mida ei saa ära võtta (life, liberty, the pursuit of happiness), õigused, mis on sõltumatud igasugusest valitsejast, ning , mida riik peab ka inimestele tagama (mõjutused John Locke´ist).

Adam Smith ” The Wealth of Nations”

Teos, mis kirjutati 1776. aastal on kuulsaks saanud nn. nähtamatu käe teooria poolest. Smith peab majanduse ja rikkuse aluseks efektiivset tööjõu jaotust ning pooldab vabakaubandust. Nähtamatu käe teooria seletab, et viies ellu oma isiklikke ambitsioone peavad inimesed paratamatult tegema koostööd üldise hüve suurendamiseks. Selleks kõigeks on vaja vaba ühiskonda, riigi minimaalset sekkumist indiviidi elus.

Suur Prantsuse revolutsioon

Revolutsioon, mis muutis Prantsusmaad alatiseks. Ta oli läbinud tee absolutistlikkust riigist konstitutsiooniliseks monarhiaks, edasi konstitutsiooniliseks vabariigiks, radikaalseks vabariigiks, konservatiivse direktooriumi võimaluseks, sõjaväeliseks diktatuuriks ja siis keisririigiks. Prantsusmaa oli ülistanud valgustusajastu ideaale ja rahva suveräänsust, oli tõeliselt ümberkujundanud rahvusvahelise elu ning segi ajanud kogu 19. sajandi poliitika Euroopas ja hiljem kogu maailmas. Ta andis jõudu liberaalidele nende pealetungis absolutismile, mis haaras 19.saj.Euroopa. Samuti oli ta tunnistajaks maailma esimesele kokkupuutele tänapäevase natsionalismiga.

Pariisi Rahukonverents

I maailmasõja võitnud riigid kohtusid Pariisis, et leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kuigi konverents algas suurte lootustega liberaalsele ja koostööaltile rahulepingule, lõppes see teravustega endiste liitlaste vahel. Konverentsil käis võitlus enesemääramise küsimuses ning tunnustati Austria impeeriumi järglasriike. 28.juunil kirjutati alla Versailles`e rahulepingule, mida peetakse ka vana korra lõpetamiseks Euroopas. Rahuleping hõlmas endas ka Rahvasteliidu lepingut, mis moodustati ühise julgeoleku nimel vältimaks tulevikus rahvusvahelisi sõjalisi konflikte.

ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon

1948.aastal vastu võetud ÜRO Hartale järgnes samal aastal ülddeklaratsioon, ÜRO esimene seisukohavõtt inimõiguste valdkonnas. Üldist arusaama, et inimõiguste ulatuse kindlaksmääramine kuulub riikide sisekompetentsi, sundis muutma rassi-, rahvus- ja poliitiliste gruppide ebainimlik jälitamine fašistlikul Saksamaal ja stalinlikus Nõukogude Liidus. Deklaratsioonist sai eeskuju teistele analoogsetele regionaalsetele dokumentidele, nagu Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon. Olulisematest vabadustest näeb deklaratsioon ette mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabaduse, samuti sõna- ja ühinemisvabaduse. Nähakse ette ka igaühe õigus eraomandile ning liikumisvabadus. Juriidilisest aspektist ei ole ta rahvusvahelise õiguse allikas, kuid on selleks saanud rahvusvahelise praktika ja heaks tavaks olemise kaudu. On tavaks, et riigid tunnustavad rahvusvahelise õiguse esmasust siseriikliku õiguse ees, ning nende vastuolu korral antakse prioriteet rahvusvahelisele õigusele.

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine

Rajati 1952. aastal Belgia, Hollandi , Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa lepinguga. Esimene tõsine samm Euroopa integratsiooni poole. Andis söe- ja teraseressursid riikidevälise juhtimisorgani võimu alla ja seadis sihiks tollide kaotamise nendes võtmetööstusharudes, aga ka oli poliitilise liidu loomine. Algselt oli pearõhk asetatud majandusintegratsioonile. 1967 liideti kokku kolme ühenduse institutsioonid (lisaks Euroopa aatomienergiaühendus Euratom ja Euroopa Majandusühendus EEC)

Maastrichti leping

Euroopa Liidu lepingu ametlik nimetus, jõustus 1. novembril 1993.aastal. Lepinguga jõustusid Ühtse Euroopa Akti ettepanekud, mille sihiks oli tollivaba ning täielikult integreeritud, kapitali ja tööjõu liikumise piiranguteta ühisturg. Kutsus üles võtma aastail 1997-99 kasutusele ühtset raha ning ajama kooskõlastatud välispoliitikat. Maastrichti leping on vaid üheks järgnevaks sammuks teel Euroopa konstitutsiooni suunas ning ta toetub ajaloo poolt pärandatud struktuuridele ning moodustab üldise raamlepingu erinevatele integratsioonietappidele (muudatused ja täiendused kolmele olemasolevale lepingule; õigus- ja siseküsimuste alase koostöö sätted; ühise välis- ja julgeolekupoliitika sätted ning sotsiaalpoliitikat puudutavad erireeglid).

Talude päriseksostmine

Aleksander II suured uuendused vabastasid eesti talupoja teoorjusest, andsid talle vallaomavalitsuse ja õiguse oma talu päriseks osta. Ideoloogiliselt sai vene 60-ndate aastate vabameelne ja rahvuslik vaim üheks algtõukeks Eesti rahvuslikule ärkamisele.

1905. aasta revolutsioon

Jaapani sõja katustest tekkinud revolutsiooniliikumine jõudis Eestisse teatava hilinemisega, kuid sattus siin siiski vastuoludest ülesküntud pinnale. Ta tõi Eestisse uue ajajärgu, mida võib nimetada sotsiaalseks ärkamiseks. Vabanemist ei oodatud mitte ainult ametlik Venemaa valitsusvõimudelt, vaid ka nende vastasrinnalt. Eesti rahvuslikuks programmiks sai omaseaduslik autonoomia.

Ajutise Maanõukogu kokkukutsumine

Märtsi lõpuks 1917.aastal avaldati Ajutise valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks kubermanguks. Valimiste teel pidi moodustuma Ajutine Maanõukogu, mille valimised toimusid mais. Pärast autonoomia saavutamist kujunesid välja esimesed Eesti poliitilised erakonnad. Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamentaarseks rahvaesinduseks Eestis.

Eesti Vabariigi esimene põhiseadus

Võeti vastu 15.juunil Asutava Kogu poolt. Põhiseadusega kehtestati demokraatlik valitsemiskord ning laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees. Tagati isikupuutumatus ning sõnavabadus. Koostamisel järgiti mitmete demokraatlike Euroopa konstitutsioonide sätteid. Kuigi sellele järgnesid veel 3 põhiseadust, mõni vähem demokraatlik kui teine, ei kaldutud demokraatiast oluliselt kõrvale.

Balti riikide majanduslik iseseisvus

1989.aastaks valmis ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel Eesti NSV Ülemnõukogu võttis sama aasta mais vastu seaduse “Eesti isemajandamise alused”. Majandusuuendused olid suunatud kehtiva käsumajandussüsteemi lammutamisele IME kontseptsiooni arendust kujutas endast ka E. Savisaare majandusprogramm, mille elluviimisel liberaliseeriti järk-järgult hinnad ja muudeti olemasolev rahandussüsteem. Sellega pandi alus majandusuuenduste jätkumisele ka tulevikus.

Riigipöördekatse Moskvas 1991

Riigipöördekatse välistas senised läbirääkimised keskvõimuga ning andis Eestile ajaloolise võimaluse riikliku iseseisvuse taastamiseks.

Omandireform

1991.a. jõustus Eesti Vabariigis Omandireformi Aluste Seadus. Seadus eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine. Omandireform (maareform) on riikliku tähtsusega ülesanne, mille riik on omavalitsusele delegeerinud (erinevalt omavalitsuse enda pädevusest, volitustest, mis on täieulatuslikud ja eksklusiivsed). Reformi läbiviimiseks on loodud omandireformiamet.

Ettevõtete investeeringute vabastamine tulumaksust

Radikaalne samm maksukoormuse vähendamiseks – ettevõttesse jääva raha vabastamine tulumaksust. Maksuvabastus ei hõlma ettevõttest väljaviidavat raha – dividende maksustatakse endiselt määraga 26%. Oluline roll Eesti ettevõtluskeskkonna parendamisel ning (Euroopa kontekstis üli-)liberaalse majanduspoliitika elluviimisel. Jõustub 1.jaanuarist 2000.

Kasutatud kirjandus:

Eduard Laaman “Eesti iseseisvuse sünd I” Tallinn 1990.
Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg “Eesti ajalugu II” Tallinn 1997
Nigel Ashford “Principles for a free society” 1999-09-03
Euroopa Liit: Euroopa Liidu Maastrichti lepingu sisu,1995
Cathal J. Nolan “Maailma poliitika leksikon” Tallinn 1999-09-03
Iain McLean “The Consise Oxford Dictionary of Politics” Oxford University Press 1996

Leave a comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *