Euroopa kõige progressiivsema suhtumisega riigid

Euroopas elades on väga kerge unustada, kuivõrd liberaalne on meie keskkond ning kuivõrd lihtne on Euroopas oma eluga edasi jõuda, ükskõik, kas esindada vähemust või mitte. Mitmed Euroopa riigid on aga teiste hulgast rohkem esile tõusnud oma liberaalsuse ja progressiivsuse poolest. Alljärgnevalt toome välja mõned sellised riigid. 1. Holland Holland on juba aastaid silma jäänud […]

Ilmar Raag: millal algab 21. sajand?

Filmimees Ilmar Raag kirjutab, et Eestis ei muutu asjad enne, kui me lakkame riigi peale lootmast seal, kus riik paratamatult on jõuetumaks muutumas. Selleks peab muutuma mõtteviis, kuid just teistmoodi mõtlemist tajutakse tihti ängistava allakäiguna. Kord umbes aasta tagasi oli mul õnne taas kohtuda oma näitlejanna, Jeanne Moreau’ga, kellega me ei rääkinud mitte filmist, vaid […]

E-residentsus kui uus võimalus arendada ettevõtlust

Eesti alustas 1991.aastal peale oma riikliku iseseisvuse de facto taastamist paljudes valdkondades üsna tühjalt lehelt. Mis meil oli olemas, oli aga riikliku õigussüsteemi nurgakivi – rahvahääletusel vastu võetud Põhiseadus ja õiguslikul järjepidevusel põhinev arusaam õigussüsteemist kui tervikust. 1940.aastaks oli Eestis välja kujunenud õiguskord, mis põhines kontinentaal-euroopa õigusel, mida õigusega ka saksa-austria õigussüsteemiks nimetatakse. Omandisuhted, võla- […]

Euroopa ja selle majanduse areng globaalses kontekstis

European Forum of New Ideas on Poola tööstusliidu Lewiatan ja Euroopa ettevõtluse keskliidu Business Europe poolt 2011. aastal ellu kutsutud Sopoti kuurortlinnas toimuv iga-aastane foorum arutamaks Euroopa ja selle majanduse arengut globaalses kontekstis. 2014 olid mõistagi kuumaks teemaks julgeolek, energia ning arvestades endiselt nõrka majanduskasvu ka vajalikud Euroopa majandusreformid. Euroopa Liberaalne Foorum korraldas selle raames […]

Kes võidab Euroopa ühtsusest?

Pärast põhjalikku kaalumist leidis žürii, et antud töö on üks kahest võiduvääriliseks peetud esseest. Antud essee autoriks on 12. klassi Rocca al Mare Kooli õpilane Markus Leemet. Tallinn 2016 Euroopa tervikuna on üks maailma tähtsamaid piirkondi, meil on nii mõjuvõimu kui ka austust. Euroopa on vana maailm, see pole küll inimkonna alguspunkt ega ka kultuurse […]

Robert Nozick

UTOOPIA Robert Nozickit võib vast pidada kõige tähtsamaks radikaalse individualismi filosoofiks kaasaja Ameerikas. Tema raamat „Anarhia, riik ja utoopia” („Anarchy, State, and Utopia”, 1974) klaaris põhjalikult ja veenvalt arved igasuguste kujutlustega õiglasest jaotamisest ja aitas sellega tublisti kaasa klassikalise liberalismi taassünnile USA-s. Lähtudes John Locke’i vaadetest inspireeritud teooriast, mille järgi inimesel on lepinguga kaitstud võõrandamatud […]

Karl Raimund Popper

MÕNED LIBERALISMI TEESID (Sir) Karl Raimund Popper sündis 1902. a Wienis. Oma 1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise loogika” („Logik der Forschung”) pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. Selle järgi pole olemas lõplikke tõdesid ja inimteadmised arenevad ainult tänu väärade hüpoteeside järkjärgulisele kummutamisele. Nimetatud mõtet kasutas Popper kõigi totalitaarsete süsteemide sensatsiooniliseks kriitikaks oma enne natside […]

Adam Smith

TURG JA INDIVIID Adam Smith (1723-1790). Kuigi ta oli tegelikult filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele poliitilisele ökonoomiale. Juba oma filosoofilises peateoses „Theory of Moral Sentiments” („Moraalsete tundmuste teooria”), mis kuulub moraalifilosoofia 18. sajandi šoti koolkonna klassikaliste raamatute hulka, püüdis ta oma eetilist süsteemi rajada inimloomuse uurimisele, omistades määrava tähtsuse sümpaatiatundele. Oma teedrajavas […]

Friedrich August von Hayek

SOTSIAALSE ÕIGLUSE FIKTSIOON Friedrich August von Hayek (1899-1992), Nobeli majanduspreemia laureaat aastast 1974, oli ehk selle sajandi kaalukaim liberaalne mõtleja. Jälgides oma õpetaja Ludwig von Misese ideid, lükkas ta majandusteoreetilistest põhjendustest lähtuvalt sotsialismiteooria ümber. Oma 1944. a Inglismaal avaldatud klassikalises teoses „Tee pärisorjusse” („The Road to Serfdom”) ründas ta nii vasak kui ka parempoolse suunitlusega […]

Wilhelm von Humboldt

INIMESE EESMÄRK Wilhelm von Humboldt (1767-1835), Preisi riigimees, keeleuurija ja filosoof, on saksa uushumanismi tähtsaim esindaja, kes näib inimelu tegelikku mõtet kõigi individuaalsete võimete lõpuleviidud arengus. Oma juba 1792 kirjutatud, kuid alles 1851 postuumselt avaldatud teoses „Ideed püüdele määratleda riigi mõju piire” („Ideen zu einem Versuch, die Grenzen der Wirksamkeit des Staates zu bestimmen”), teeb […]