Robert Nozick

UTOOPIA Robert Nozickit võib vast pidada kõige tähtsamaks radikaalse individualismi filosoofiks kaasaja Ameerikas. Tema raamat „Anarhia, riik ja utoopia” („Anarchy, State, and Utopia”, 1974) klaaris põhjalikult ja veenvalt arved igasuguste kujutlustega õiglasest jaotamisest ja aitas sellega tublisti kaasa klassikalise liberalismi taassünnile USA-s. Lähtudes John Locke’i vaadetest inspireeritud teooriast, mille järgi inimesel on lepinguga kaitstud võõrandamatud […]

Karl Raimund Popper

MÕNED LIBERALISMI TEESID (Sir) Karl Raimund Popper sündis 1902. a Wienis. Oma 1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise loogika” („Logik der Forschung”) pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. Selle järgi pole olemas lõplikke tõdesid ja inimteadmised arenevad ainult tänu väärade hüpoteeside järkjärgulisele kummutamisele. Nimetatud mõtet kasutas Popper kõigi totalitaarsete süsteemide sensatsiooniliseks kriitikaks oma enne natside […]

Adam Smith

TURG JA INDIVIID Adam Smith (1723-1790). Kuigi ta oli tegelikult filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele poliitilisele ökonoomiale. Juba oma filosoofilises peateoses „Theory of Moral Sentiments” („Moraalsete tundmuste teooria”), mis kuulub moraalifilosoofia 18. sajandi šoti koolkonna klassikaliste raamatute hulka, püüdis ta oma eetilist süsteemi rajada inimloomuse uurimisele, omistades määrava tähtsuse sümpaatiatundele. Oma teedrajavas […]

Friedrich August von Hayek

SOTSIAALSE ÕIGLUSE FIKTSIOON Friedrich August von Hayek (1899-1992), Nobeli majanduspreemia laureaat aastast 1974, oli ehk selle sajandi kaalukaim liberaalne mõtleja. Jälgides oma õpetaja Ludwig von Misese ideid, lükkas ta majandusteoreetilistest põhjendustest lähtuvalt sotsialismiteooria ümber. Oma 1944. a Inglismaal avaldatud klassikalises teoses „Tee pärisorjusse” („The Road to Serfdom”) ründas ta nii vasak kui ka parempoolse suunitlusega […]

Wilhelm von Humboldt

INIMESE EESMÄRK Wilhelm von Humboldt (1767-1835), Preisi riigimees, keeleuurija ja filosoof, on saksa uushumanismi tähtsaim esindaja, kes näib inimelu tegelikku mõtet kõigi individuaalsete võimete lõpuleviidud arengus. Oma juba 1792 kirjutatud, kuid alles 1851 postuumselt avaldatud teoses „Ideed püüdele määratleda riigi mõju piire” („Ideen zu einem Versuch, die Grenzen der Wirksamkeit des Staates zu bestimmen”), teeb […]

William Leggett

RAHVA ÕIGUSED William Leggett (1802-1838) oli kahe New Yorgi ajakirja, „Evening Post’i” ja „Plaindealer’i”, väljaandjana USA presidendi Andrew Jacksoni (1829-37) pooldajate laissezfaire tiiva mõjukaim publitsist. Andrew Jacksoni ametisolekuaega peetakse klassikalise liberalismi tõeliseks õitseajaks USA-s, mille vältel õnnestus drastiliselt vähendada riigi kõikvõimsust. Leggett kaitses oma äärmiselt elegantses stiilis koostatud esseedes vabakaubandust, osariikide õigusi ja põhiseaduslike sätetega […]

John Locke

USUSALLIVUSE KAITSEKS Paljude ajaloolaste arvates on liberalismi vaimne esiisa tegelikult inglise filosoof John Locke (1632-1704). Tema poliitilise filosoofia aluseks on idee demokraatlikul viisil sõlmitavast ühiskondlikust lepingust üksikisiku õiguste ja omandi kaitseks. Eelkõige siit pärineb vaim, milles on sõnastatud Ameerika iseseisvusdeklaratsioon. Peale selle oli ta ususallivuse eestvõitleja juba siis, kui see idee oli veel haruldane. Illustreerime […]

John Stuart Mill

VABADUS JA KASVATUS John Stuart Mill (1806-1873), kelle isa James Mill oli samuti liberaalsete vaadetega filosoof ja ajaloolane, oli ehk kõige eeskujulikum liberaalne mõtleja 19.sajandi Inglismaal. Kuigi ta hilisemates majandusteaduslikes töödes kaldus oma abikaasa, naisõiguslase Harriet Taylor-Milli mõjul üha enam «jõuetutele kompromissidele» (Ludwig von Misese sõnad) sotsialismiga, näitab ta ennast järgnevas katkendis, mis on võetud […]

Ludwig von Mises

KOKKUVÕTE LIBERALISMI EDUSAMMUDEST Ludwig von Mises (1881-1973) on poliitökonoomia austria koolkonna juhtivaid esindajaid. Tema liberalism lähtus suures osas sellele koolkonnale omasest individuaalse kasu taotlemise teooriast. Riigi sekkumine mõjub alati negatiivselt hinnatasemele, mis destabiliseerub halva majandusliku olukorra märgina. Sellest lähtuvat teaduslikku sotsialismi ümberlükkamise teooriat, mis väitis, et sotsialism on määratud nurjumisele oma ebaratsionaalse kuluarvestuse tõttu, ignoreerisid […]

Frédéric Bastiat

VABADUS KUI KONKURENTS Frédéric Bastiat (1801-1850), üks mõjukamaid vabakaubanduse propageerijaid 19. sajandi Prantsusmaal ja ajakirja „Journal des économistes” („Poliitökonoomide ajakiri”) väljaandja. Tema 1849. aastal ilmunud teos „Majanduslikud kooskõlad” („Harmonies économiques”), millest on võetud järgnev katkend, avaldas püsivat mõju vabakaubandusliikumisele kogu Euroopas, eriti aga Saksamaal, kus see raamat anti välja juba 1850. aastal John Prince-Smithi tõlkes. […]