MÕNED LIBERALISMI TEESID
(Sir) Karl Raimund Popper sündis 1902. a Wienis. Oma 1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise loogika” („Logik der Forschung”) pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. Selle järgi pole olemas lõplikke tõdesid ja inimteadmised arenevad ainult tänu väärade hüpoteeside järkjärgulisele kummutamisele. Nimetatud mõtet kasutas Popper kõigi totalitaarsete süsteemide sensatsiooniliseks kriitikaks oma enne natside võimuletulekut Uus-Meremaal eksiilis olles kirjutatud raamatus „Avatud ühiskond ja tema vaenlased” („Die offene Gesellschaft und…
TURG JA INDIVIID
Adam Smith (1723-1790). Kuigi ta oli tegelikult filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele poliitilisele ökonoomiale. Juba oma filosoofilises peateoses „Theory of Moral Sentiments” („Moraalsete tundmuste teooria”), mis kuulub moraalifilosoofia 18. sajandi šoti koolkonna klassikaliste raamatute hulka, püüdis ta oma eetilist süsteemi rajada inimloomuse uurimisele, omistades määrava tähtsuse sümpaatiatundele. Oma teedrajavas majandusteaduslikus teoses „The Wealth of Nations” („Rahvaste rikkus”) kasutab ta muuhulgas analoogilist lähenemist, võttes aga…
SOTSIAALSE ÕIGLUSE FIKTSIOON
Friedrich August von Hayek (1899-1992), Nobeli majanduspreemia laureaat aastast 1974, oli ehk selle sajandi kaalukaim liberaalne mõtleja. Jälgides oma õpetaja Ludwig von Misese ideid, lükkas ta majandusteoreetilistest põhjendustest lähtuvalt sotsialismiteooria ümber. Oma 1944. a Inglismaal avaldatud klassikalises teoses „Tee pärisorjusse” („The Road to Serfdom”) ründas ta nii vasak kui ka parempoolse suunitlusega totalitaristlikke ideoloogiaid ja viitas nende struktuursele sarnasusele, mis just eriti sotsialistide leeris nördimust tekitas. Sama…
INIMESE EESMÄRK
Wilhelm von Humboldt (1767-1835), Preisi riigimees, keeleuurija ja filosoof, on saksa uushumanismi tähtsaim esindaja, kes näib inimelu tegelikku mõtet kõigi individuaalsete võimete lõpuleviidud arengus. Oma juba 1792 kirjutatud, kuid alles 1851 postuumselt avaldatud teoses „Ideed püüdele määratleda riigi mõju piire” („Ideen zu einem Versuch, die Grenzen der Wirksamkeit des Staates zu bestimmen”), teeb Humboldt sellest mõttealgest äärmuslikult minimaalriikliku ning liberaalse järelduse – riigi ülesandeks on vaid õiguse kaudu…
RAHVA ÕIGUSED
William Leggett (1802-1838) oli kahe New Yorgi ajakirja, „Evening Post’i” ja „Plaindealer’i”, väljaandjana USA presidendi Andrew Jacksoni (1829-37) pooldajate laissezfaire tiiva mõjukaim publitsist. Andrew Jacksoni ametisolekuaega peetakse klassikalise liberalismi tõeliseks õitseajaks USA-s, mille vältel õnnestus drastiliselt vähendada riigi kõikvõimsust. Leggett kaitses oma äärmiselt elegantses stiilis koostatud esseedes vabakaubandust, osariikide õigusi ja põhiseaduslike sätetega radikaalselt piiratud demokraatiat ning oli üks vihasemaid lõunaosariikide orjuse vastaseid.
Ühendriikide president Andrew Jackson väljendab…
USUSALLIVUSE KAITSEKS
Paljude ajaloolaste arvates on liberalismi vaimne esiisa tegelikult inglise filosoof John Locke (1632-1704). Tema poliitilise filosoofia aluseks on idee demokraatlikul viisil sõlmitavast ühiskondlikust lepingust üksikisiku õiguste ja omandi kaitseks. Eelkõige siit pärineb vaim, milles on sõnastatud Ameerika iseseisvusdeklaratsioon. Peale selle oli ta ususallivuse eestvõitleja juba siis, kui see idee oli veel haruldane. Illustreerime seda järgneva katkendiga tema „Kirjast ususallivuse kohta” (1689).
Riik on minu arusaamise järgi inimeste ühendus,…
VABADUS JA KASVATUS
John Stuart Mill (1806-1873), kelle isa James Mill oli samuti liberaalsete vaadetega filosoof ja ajaloolane, oli ehk kõige eeskujulikum liberaalne mõtleja 19.sajandi Inglismaal. Kuigi ta hilisemates majandusteaduslikes töödes kaldus oma abikaasa, naisõiguslase Harriet Taylor-Milli mõjul üha enam «jõuetutele kompromissidele» (Ludwig von Misese sõnad) sotsialismiga, näitab ta ennast järgnevas katkendis, mis on võetud klassikalisest esseest «On Liberty» («Vabadusest», 1859), järjekindla liberaalina, olles põhimõtteliselt vastu kasvatuse täielikule riigistamisele.
Inimesel…
KOKKUVÕTE LIBERALISMI EDUSAMMUDEST
Ludwig von Mises (1881-1973) on poliitökonoomia austria koolkonna juhtivaid esindajaid. Tema liberalism lähtus suures osas sellele koolkonnale omasest individuaalse kasu taotlemise teooriast. Riigi sekkumine mõjub alati negatiivselt hinnatasemele, mis destabiliseerub halva majandusliku olukorra märgina. Sellest lähtuvat teaduslikku sotsialismi ümberlükkamise teooriat, mis väitis, et sotsialism on määratud nurjumisele oma ebaratsionaalse kuluarvestuse tõttu, ignoreerisid paljud intellektuaalid pikka aega, ent lõpuks tõestas see siiski oma õigsust. Ajal, mil saksa keelt…
VABADUS KUI KONKURENTS
Frédéric Bastiat (1801-1850), üks mõjukamaid vabakaubanduse propageerijaid 19. sajandi Prantsusmaal ja ajakirja „Journal des économistes” („Poliitökonoomide ajakiri”) väljaandja. Tema 1849. aastal ilmunud teos „Majanduslikud kooskõlad” („Harmonies économiques”), millest on võetud järgnev katkend, avaldas püsivat mõju vabakaubandusliikumisele kogu Euroopas, eriti aga Saksamaal, kus see raamat anti välja juba 1850. aastal John Prince-Smithi tõlkes. Kuigi tema stiil, mille puhul Ludwig von Mises õigusega rääkis „lugemisnaudingust”, peaks köitma ka tänapäeva…
20. sajandil erineb liberalism oluliselt sellest, mida see kujutas endast 200 aastat tagasi. Tegemist ei ole enam radikaalse ideoloogiaga, vaid ideoloogiaga, mis soovitab säilitada status quo`d.
Liberalismist on välja arenenud kaks suunda:
1.Libertalism – nii vähe riiki, kui võimalik;
2. Neoliberalism – riik peab osutama teatud sotsiaalseid teenuseid, seega peab mõnevõrra sekkuma majandusse.
Kuigi neoliberalismil on mitmeid aliasi nagu “thatcherism”, “pakkumisele orienteeritud majandus”, “monetarism”, “uus klassikaline majandusteooria”, on Neoliberalism on…
