Hasartmängude järjest laiem kättesaadavus internetis paneb muretsema nii poliitikuid kui lapsevanemaid. Nimelt leitakse, et hasartmängud on visuaalselt muutunud liiga sarnasteks tavalistele mobiilimängudele ning see tekitab ohtliku olukorra, kus inimene ei pruugi arugi saada, et mängib kasiinomängu. Eriti ohustatud riskigrupp on alaealised, kelle jaoks pole tänu suurepärasele inglise keele oskusele mingi probleem leida üles erinevad tasuta mängud online keskkonnas.
Kui mõtlete, miks on just e-hasartmängud ohtlik kategooria, siis sellel on mitmeid põhjuseid. Nimelt on online kasiinode “külastamine” füüsiliste kasiinodega võrreldes mitu korda lihtsam – reaalselt minema kuhugi ei pea, lehe saab avada oma kodu mugavusest ning külastaja jääb anonüümseks. Päriskasiinos on alati oht kokku puutuda teiste mängijatega, kuid internetis on inimkontaktiks ehk ainult live-diiler. Lisaks on internetis mängides puudu ajalimiidid, mis füüsiliste kasiinode puhul näiteks sulgemisajaga on piiritletud.
Ütleme koos aidaa tüütutele klippidele
Meie uus, valdavalt liberaalne valitsus on kaalumas uut seadusemuudatust, mis ennetaks probleemi levikut ja selleks on hasartmängureklaamide põhjalikum piiramine. Siseminister Lauri Läänemets leiab, et selline muutus aitaks ennetada inimeste sattumist võlaskeemidesse. Kuigi praegu on juba keelatud hasartmängude otsene reklaam, laieneks uue seadusega keeld ka spordiennustusmängude reklaamile.
Kui oled juba oma oma veebilehitsusprogrammile või mobiiliäpile hankinud vastava reklaami blokeeriva rakenduse, mis vähendab oluliselt kokkupuutumist internetis väga laialt levinud promomaterjaliga, ei pruugi sul ehk olla aimu, kui sagedased on näiteks kasiinode ja spordiennustuste reklaamklipid YouTube-i videode vahel.
Uue seadusemuudatusega oleksid sellised reklaamklipid Eesti alal vaadatavate videode vahel keelatud. Keerulisem on aga keelata sotsiaalmeedias levivat reklaami, kus suunamudijad võivad oma sponsoreid reklaamida nii palju kui soovivad või Facebooki reklaampostituste konto võib teha igaüks, kellel on raha reklaami levitamise eest maksmiseks.
Uus valitsus tugevdab sotsiaalabi
Plaanitakse tugevdada ka hasartmängusõltuvuses inimeste nõustamist nii vaimse tervise võtmes kui rahalise tarkuse õpetamisel. Ühelt poolt saab suurema rahastuse kohalike omavalitsuste poolt pakutav võlanõustamisteenus, mis aitab inimesel juba tekkinud võlgadega toime tulla, kui ka hasartnõustamine, mis on abiks halvast harjumusest lahti saamisel.
Hasartmängusõltuvus on kerge tekkima inimestel, kellel on juba varasemalt olnud probleeme alkoholi või uimastitega. Nimelt on sõltuvused sageli kaasuvad ja ühe pahe tarbimine viib inimese teiseni. Sellega võitlemiseks plaanitakse kaasajastada ka uimastipoliitika ning luua uued ennetusmeetmed ja sõltuvusravi võimalused.
Praegu kehtivad meetmed
Kõik Eesti Maksu- ja Tolliametis (EMTA) registreeritud kasiinod peavad oma veebilehel kajastama informatsiooni mängude reeglite ja mängudes kasutatavate koefitsentide kohta. Lisaks peavad mängulehed pakkuma infot hasartmängusõltuvusega toimetulekuks. Mitmed pakkujad on kehtestanud päevase sissemaksete limiidi, et vältida klientide kehva majanduslikku seisukorda sattumist.
EMTA pakub võimalust panna endale hasartmängu piirang iga inimesel, kes tunneb, et seda vajab. Piirangu saab seada õnnemängudele, spordiennustustele ja klassikalisele lotole, kuid mitte kiirloteriile ehk kraabitavatele piletitele. Piiranguga isikul ei ole võimalik osa võtta hasartmängudest, mida pakuvad Eesti korraldusluba omavad hasartmängukorraldajad, kuid see ei aita välismaistes online kasiinodes mängimise puhul.
Kui isik tunneb ära, et kannatab hasartmängusõltuvuse käes, peaks ta pöörduma hasartnõustamisse. Eestis tegutseb aktiivselt lisaks kohalike omavalitsuse pakutavatele sotsiaalabiteenustele ka Hasartmängude Nõustamiskeskus, mille töötajad on tunnistanud, et nende poole pöördub järjest sagedamini kaughasartmängude sõltuvuses olevaid inimesi. Sagedasteks murepunktideks nõustamisse pöördumisel on rahaline kahju ja kehvenenud sotsiaalsed suhted.
Loodame, et uute meetmetega on ennetustööl suurem osa ning vähem peab tegelema tegemata ennetuse tagajärgede likvideerimisega. Samas ei saa riik olla inimese lapsehoidja ja igaühel on ka isiklik vastutus enda elus toimuva üle.